|

Umtsetfosivivinyo webuholi bendzabuko kanye ne-Khoi-San lophambene nesimemetelo se-UN, i-AfriForum icela iNdvuna kutsi itsatse tinyatselo temiphakatsi yemasiko

I-Traditional and Khoi-San Leadership Bill, 2024 (i-TKLB) ngendlela yayo yanyalo, ngekusho kwe-AfriForum, iphikisana ne-United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP). Ngako-ke, i-AfriForum namuhla yente sicelo kuVelenkosini Hlabisa, iNdvuna ye (COGTA), kutsi asebente ngenhloso yemasiko emiphakatsi kanye nekwenta tingucuko letibalulekile kulomtsetfosivivinyo.

I-AfriForum yaphindze yakhombisa kutsi lomtsetfosivivinyo kumele uguculwe kute kukhonjiswe kuhlonishwa nekucabangela sitfunti sebaholi bendlunkhulu, imindeni kanye nemiphakatsi, kanye nekubaniketa emandla ekuhola loluhambo loluya kulelikusasa lalabafuna kutibumbela lona. Lencwadzi leya kuNdvunankhulu ilandzela imibono lebhaliwe ye-AfriForum ngalomtsetfosivivinyo lowetfulwe kuleliviki leliphelile.

Ngekusho kwa-Barend Uys, loyinhloko ye-AfriForum ye-Intercultural Relations kanye ne-Cooperation, indlela lebhalwe ngayo lomtsetfosivivinyo iyamangalisa. Emphendvulweni yePhalamende yanga-2023, i-Ministry of COGTA idvumise i-UNDRIP njengeluhlaka lwe “tindlela letincane tekusindza, sitfunti, kanye nenhlalakahle yebantfu bendzabuko” le “khulako etintfweni letikhona temalungelo eluntfu futsi ichaza kutsi tisetjentiswa njani etimeni letitsite tebantfu bendzabuko”. Nanobe hulumende waseNingizimu Afrika asekela lesimemetelo se-UN, i-TKLB ihluke kakhulu kunetimiso letihloswe kutsi tivetwe kulesimemetelo.

Encwadzini yayo leya ku Hlabisa, i-AfriForum ibeka kutsi:

  • Lomtsetfosivivinyo awunalo lilungelo futsi awukafaneli ngobe uvumela emazinga lamabili kuphela ebuholi kumiphakatsi yemaKhoi-San, kube emazinga lamatsatfu ebuholi avunyelwe kumiphakatsi yesintfu.
  • Emalunga emiphakatsi yemaKhoi-San akafakwa kuleKhomishini yetindzaba temaKhoi-San, nanobe bakulungele kuniketa imibono ngemtsetfo yemasiko kanye nemtsetfo wesintfu wemiphakatsi yemaKhoi-San.
  • Tigaba 16 na-18 kanye na-16 na-19 tiniketa Ndvunankhulu emandla ekutsatsa umhlaba (loku kusho kutsi “kugucula indzawo yekulawula”) wemphakatsi ngemuva kwekubonisana nemkhandlu wendzabuko nobe umkhandlu lowengamele – noma ngabe bavumelana nobe cha.
  • Ndvunankhulu unemandla ekutsatsa yonkhe imisebenti yemkhandlu wendzabuko ngaphandle kwekucinisekisa kutsi kunekulinganiswa lokufanele.
  • Lomtsetfosivivinyo uniketa Ndvunankhulu emandla ekuba neligama lekugcina kunobe ngabe ngusiphi sivumelwano lesentiwe ngumkhandlu, ususa bonkhe baholi bendlunkhulu kanye nemikhandlu yeligunya.
  • Lomtsetfosivivinyo awuniketi tikhungo emandla ekuhola ekuhleleni nasekusebentiseni tinhlelo tekutfutfukisa imiphakatsi, tinhlelo kanye nemiklamo futsi uvimbela likhono lato lekwenta umehluko emiphakatsini yato.
  • Lomtsetfosivivinyo, ngendlela yawo yanyalo, uphambene netihloko letehlukene te-UNDRIP.

“Kuhlelwa kwalomtsetfosivivinyo kunika umbono wekutsi awukadalelwa kulondvolota nekutfutfukisa imiphakatsi yemasiko nemasiko ayo, tilwimi, emasiko, umtsetfo wesintfu kanye nemagugu. Kubukeka ngatsi lenjongo bekukwenta kutsi kube nekulawula lokukhulu kwetiphatsimandla tahulumende kanye nekunciphisa emandla kanye nemandla ebaholi bendlunkhulu, imindeni yebukhosi kanye nemikhandlu,” kusho Uys.

Uys utsi “kunekutsi kube ngumtsetfosivivinyo lonika emandla baholi bendlunkhulu, tikhungo kanye nemiphakatsi kutsi batfwale umtfwalo wekunakekela likusasa labo kanye nekucondzisa intfutfuko, kunciphisa ematfuba abo ekwenta tintfo kanye nekwendlulisela emandla kubo bonkhe basebenti bahulumende.”

“Kuhlala ngekuthula kwawo onkhe emacembu emasiko kulelive kuncike ekwakhiweni kwebudlelwane lobuhle bemasiko lahlukene kanye nekubambisana lokwesekelwe ekuboneni nasekuhloniphaneni. Kungako i-AfriForum isebenta ngekwakha inethiwekhi yemiphakatsi yemasiko lengasitana etindzabeni letifana naleti kute kucinisekiswe likusasa leliphumelele lebantfwana lapha eningizimu ye-Afrika”, kuphetsa Uys.

Similar Posts