UmThethomlingwa wobuRholi bamasiko kanye nama-Khoi-San ngokuphula isibopho se-UN, i-AfriForum ikhombela uNgqongqotjhe ukobana angenelele ukuze kuzuzwe lokho okufunwa miphakathi yamasiko
UmThethomlingwa wobuRholi bamasiko kanye nama-Khoi-San, womnyaka we-2024(i-TKLB) ngokwendlela engakho njenganje, ngokuya kwe-AfriForum, iphule umthetho wesiBopho esimalungana namaLungelo wabaNtu beNdabuko esibizwa ngokuthiwa yi-United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP). Yeke, i-AfriForum, namhlanjesi yenze isibawo kuVelenko-sini Hlabisa onguNgqongqotjhe weeNdaba zamaSiko (i-COGTA), ukobana acabangele imiphakathi yamasiko begodu alungise amatjhuguluko aqakathekileko asemthethwenimlingwa.
Okhunye godu, i-AfriForum iveze godu nokobana umthethomlingwa kufanele utjhugululwe ukobana utjengise ihlonipho begodu utjheje nesithunzi sabadosiphambili bebukhosini, imindeni nemiphakathi, nokobana ibahlomise ukobana bakghone ukudosa phambili ikhambo eliya epumelelweni ngokwendlela abafuna ngayo. Incwadi eya kuNgqongqotjhe ilandela ngemuva kweemphakamiso ezitlolwe yi-AfriForum kumthethomlingwa ezithunyelwe ngeveke egadungileko.
Ngokutjho kuka-Barend Uys, oyiHloko yeHlanganyela leTjhebiswano yamasiko ku-AfriForum, indlela amagama atloleke ngayo kumthethomlingwa imraro omkhulu. Ependulweni yepalamende yangomnyaka we-2023, uNgqongqotjhe we-COGTA wabuka i-UNDRIP njengetlhatlha “lobuncani bamazinga wokusinda, isithunzi nokuphila kuhle kwabantu bendabuko” okuyinto ehlathulula iinsetjenziswa ezikhona zamalungelo wobuntu begodu kuhlathulula nokobana asebenza njani ebujameni obuthileko babantu bendabuko”. Ngaphandle kokuqinisekiswa kwesibophesi se-UN okwenziwa mbuso weSewula Afrika, i-TKLB ihluka khulu eenkambiswenilawulo isibopho esifuna ukuzijamela.
Encwadinayo eya kuHlabisa, i-AfriForum iveza bona:
- Umthethomlingwa awukhambisani nomthetho begodu awukalungi njengombana uvumela amazinga amabili kwaphela wobudosiphambili bemiphakathi yama-Khoi-San, lokha amazinga amathathu wobudosiphambili avunyelwa khona mayelana nemiphakathi yokwamasiko.
- Amalunga womndeni wama-Khoi-San akhutjhiwe kuKomitjhini yeendaba zama-Khoi-San, nalokha bahlonyiswe kuhle ukobana banikele umbono ngamasikopilo, ngesiko, imikhuba kanye nemithetho emayelana neenkolelo zamasiko wemindeni yama-Khoi-San.
- Imithetjhwana ye-16(18) neye-16(19) inikela uNdunakulu amandla wokobana athathe inarha (lokho ngokutjhiwo mibandela ethi “tjhugulula amandla wendawo”) yomphakathi ngemva kokubonisana nesigungu sezamasiko namkha isigungu esingaphasi – kungakhathaleki bona kunesivumelwano namkha asikho.
- UNdunakulu unikelwe amandla wokobana athathe imisebenzi yoke yesigungu sezamasiko isikhathi okungaziwako bona siyokuphela nini ngaphandle kokuhlola nokuyelela kuhle.
- Umthethomlingwa unikela uNdunakulu amandla wokuthi kugcine lakhe ilizwi kwesinye nesinye isivumelwano esenziwa sigungu, kumukwe abarholi bezindlu zamakhosi neengungu igunya loke abanalo.
- Umthethomlingwa awunikeli iingungu amandla wokobana zidose phambili ukuplana namkha ukutlama nokwenza imizamo yokuthuthukiswa komphakathi, amahlelo namaphrojekthi begodu ikhandela amakghonwazo wokwenza umehluko emiphakathini yazo.
- Umthethomlingwa, ngendlela ongakhona njenganje, utjhayisana nama-athikili ahlukahlukeneko we-UNDRIP.
“Indlela umthethomlingwa otloleke ngakhona itjengisa bona akhange utlolelwe ukutjheja ukubulunga nokuthuthukisa imiphakathi yamasiko namasikopilo, isiko, amalimi, imikhuba nemithetho yamasiko kanye namagugu. Lokhu kutjho khona bona umnqophawo bekukukghonakalisa ukobana iimphathiswa zombuso zibe namandla amanengi nokukhandela umzamo negunya labadosiphambili bezindlu zebukhosini, imindeni yebukhosini kanye neengungu ukobana zingabonakali,” kutjho u-Uys.
U-Uys uveza bona “kunokobana kube mthethomlingwa onikela abadosiphambili bebukhosini, iingungu nemiphakathi amandla wokobana zizenzele lokho ezikufunako esikhathini esizako nokudosa phambili ituthuko, ukhandela imizamo yabo bese uthatha yoke imizamo namagunya lawo iwase kilezomphathiswa zombuso.”
Ukuhlalisana ngokuthula kwayo yoke imiphakathi yamasiko enarheni kulawulwa kuhlonywa kwamatjhebiswano amahle wehlanganisela yamasiko okudzimelele ekusetjenzisweni kweenkambisolawulo ezifanako kanye nehlonipho. Ngikho nje i-AfriForum imatasatasa yakha ithungelelwano lemiphakathi yamasiko engakghona ukusizana eendabeni ezifana nalezi ukwenza isiqiniseko sokobana boke abantwana emiphakathini yalapha esewula Afrika bayazuza esikhathini esizako,” kuswaphelisa u-Uys.