Ubudlelwano Bamasiko Ahlukahlukene Nokusebenzisana kwe-AfriForum: Amaphuzu avelele ka-2025
U-2025 kube unyaka omuhle kuBudlelwano Bamasiko Nokusebenzisana kwa-AfriForum, ngakho-ke sibheka emuva kumaphuzu avelele onyaka ngokubonga okukhulu.
I-AfriForum ikhuthaza intuthuko yasemakhaya
Iphrojekthi yemifino endaweni yokuhlala yaseNoga’s Post ngaphandle kwe-Thaba’Nchu e-Free State, eqhutshwa umphakathi, U-Kgosi (indlovukazi) Gaboilelwe Moroka, i-AfriForum ne-Saai, ngo-Febhuwari kuvunwe u-anyanisi ka-800 kg. Lesi sivuno sathengiswa ezindaweni eziseduze nasezikoleni, kanti omunye u-anyanisi unikelelwe abantu abakhubazekile kanye nezaguga emphakathini. Imali eqoqwe ngokuthengiswa kwalesi sitshalo isetshenziselwa ukuthenga imbewu yomjikelezo wokutshala olandelayo, kuyilapho iphinde ikhiqize imali engenayo kulabo abahilelekile. T Amalungu omphakathi nawo azigqaja ngokuthi akwazile ukunikela ngo-anyanisi ku-Kgosi Gaboilelwe kanye no-Mohumagadi (umama wendlovukazi) u-Gaongalelwe Moroka.


Ngo-Aphreli, i-AfriForum ivakashele amaphrojekthi ezolimo ezilwane kanye nezinkukhu ezifukamelayo nezimbuzi zeganga epulazini i-Blijdskap eduze ne-Thaba’Nchu eMpumalanga ye-Free State, futhi bekujabulisa ngempela ukubona ukuthi womabili amaphrojekthi ayathuthuka.


Ngo-Meyi, i-AfriForum ne-Saai, kanye no-Kgosi Gaboilelwe Moroka, ibambe imihlangano ebalulekile mayelana nokuthuthukiswa kwezolimo kanye nokuxhaswa ngezimali kwentuthuko ngesikhathi se-Nampo Harvest Day eBothaville.
I-AfriForum ne-Saai zibambisene no-Kgosatsana (uNkosazane) u-Gaongalelwe Moiloa, uyingxenye yabasunguli be-Bahurutshe Ba Ga Moiloa Foundation, ohambweni lwakhe olusuka ekubeni ngumlimi osafufusa ukuya ekubeni ngumlimi ohwebayo. Kufakwe umshini wokunisela osebenza ngamandla elanga ngo-Okthoba ukuze kuthuthukiswe umkhiqizo, ukusimama kanye nokwenza inzuzo komsebenzi wakhe wokulima. U-Kgosatsana Gaongalelwe usevele elethe ngempumelelo isivuno samazambane sezikhwama ezingama-200 ngo-2024 futhi utshale amazambane, utamatisi, upelepele oluhlaza, ubhontshisi oluhlaza no-anyanisi obomvu emjikelezweni wamanje wokutshala. Futhi utshala umjikelezo wesibili wokuhlola impumelelo yamazambane eMkhandlwini Wocwaningo Lwezolimo. Ulima engxenyeni yepulazi i-Jagersfontein esiFundeni saseMahikeng njengohlomula kwi-Batsweneng Communal Property Association, engumnikazi wepulazi.





I-AfriForum, i-Executive of the National House of Traditional and Khoi-San Leaders (NHTKL), i-Saai, kanye nehhovisi le-Morena e Moholo (UMholi Wendabuko Oyinhloko) u-Montoeli Mota wase-Batlokoa Ba Mota bamemezele ukuqaliswa ngempumelelo kohlelo lokuhlinzeka ngamanzi aqhutshwa yilanga elihlinzeka ngamanzi ngokuthembekile emahhovisi e-Batlokoa Ba Mota Traditional Council kanye nengadi yemifino yendawo ngo-Novemba. Isivande semifino ngeke sinikeze imifino kuphela ohlelweni lokudla kwasendaweni, okuyimanje lubhekene nokuntuleka kwezitshalo, kodwa futhi izovulela amalungu omphakathi ithuba lokuqeqeshwa, ukudluliswa kwamakhono kanye nokuthola iholo. Futhi kwafakwa ithange lamanzi elinikeza amalungu omphakathi amanzi. Lokhu kwenzeka njengoba i-NHTKL ihole ekusunguleni ubudlelwano obuyingqophamlando njengengxenye yesifundo sokuqala saminyaka yonke se-Lenaka Memorial Lecture ebibanjelwe e-Manthatisi Secondary School e-Sedibeng, Phuthaditjhaba, Isifundazwe sase-Free State ekupheleni kuka- 2024.




I-AfriForum ne-Saai basebenzisane ne-Nkosi Zweloxolo Stokwe kanye ne-Adopt-A-Village Rural Food Security Initiative ukuze kuhlonyiselwe umphakathi wase-Mtingwevu eduze nase-Cala e-Eastern Cape ngolwazi lokutshala izithombo ezingadini zabo zemifino. Cishe amalungu omphakathi angama-55 aphuma emakhaya angama-50 athamele ukuqeqeshwa, okwethulwe ngu-Stark Ayres ngo-Novemba. I-Nkosi Zweloxolo Stokwe ingumholi wendabuko womphakathi wamasiko i-AmaQwathi. Lokhu kuqeqeshwa kulandela ngemuva kokuthi i-Adopt-A-Village Rural Food Security Initiative ikhulume ne-AfriForum mayelana nokusebenzisana okungenzeka. Izinhloso ezinkulu zalolu hlelo ukuvuselela ukukhiqizwa kwemifino ekhaya, ukunciphisa ukuncika kwizibonelelo zikahulumeni, ukuthuthukisa ukwanelisa ngokuphelele kanye nemikhuba yokudla enempilo, futhi kukhuthazwe ukuzithiba, ukuzinikela, kanye nokuzidela emsebenzini. Imiphumela lolu hlelo olufisa ukuyifinyelela ibandakanya ukutholakala kokudla kanye nokuthuthukiswa komphakathi wasemakhaya, ukuthuthukiswa kwamakhono, ukuqeda ububha, kanye nempilo yomphakathi ngokuqwashisa ngokudla okunempilo kanye nezindlela zokulima ngokwemvelo.


Amalungu omphakathi we-Batlokoa Ba Mota yase-Tsheseng e-Phuthaditjhaba e-Free State uthole ukuqeqeshwa kokukhiqiza imifino kwa-AfriForum ngo-Disemba, eyayigxile ezindleleni zezolimo ezivuselelayo eziklanyelwe imiphakathi ekwazi ukuthola izinsiza ezilinganiselwe. Ukuqeqeshwa kwakuhilela ukuthuthukiswa kwempilo yenhlabathi kanye nokulungiswa, ukumboza ukuze kugcinwe amanzi kangcono, ukuzinza kwezinga lokushisa nokulawula ukhula, ukutshala, ukunakekela nokuphatha okujwayelekile kanye namakhono empilo. Lesi yisinyathelo esilandelayo ohlelweni lokweseka umphakathi ukuze uqinise ukuzimela nokuzimela okwenziwa ubambiswano oluyingqophamlando olwasungulwa ngaphansi kobuholi benhlangano i-Executive of the National House of Traditional and Khoi-San Leaders (NHTKL) ne-AfriForum, i-Saai kanye nehhovisi lika-Morena e Moholo (Umholi Wendabuko Oyinhloko) u-Montoeli Mota we-Batlokoa Ba Mota njengozakwabo.



I-AfriForum ikhuthaza ubudlelwano obuhle nokusebenzisana I-AfriForum ne-Barolong Boo Seleka ngo-Mashi kukhunjulwe isivumelwano somfelandawonye nokubambisana esasayinwa ngalolo suku eminyakeni engu-160 edlule, phakathi kwenkosi (Kgosi) ya- Barolong Boo Seleka, u-Kgosi Moroka II, kanye ne-Republic of the Orange Free State (OFS). Lesi senzakalo esiyingqopha-mlando sithathwa njengesiqalo sokubambisana okusemthethweni kanye nokwazisana phakathi kwama-Afrikaner ne-Barolong Boo Seleka. Kulo mcimbi wesikhumbuzo kwembulwa amathuna asanda kubuyiselwa omndeni wasebukhosini e-Barolong Boo Seleka kanye netshe lesikhumbuzo sokuqokwa kukahulumeni wokuqala we-Voortrekker ngo-1836 eThaba Nchu.





Ngo-Epreli, i-AfriForum ihambele umcimbi wokuthweswa kweziqu kwabafundi baseThaba Nchu — okuhlanganisa nabafundi base Noga’s Post — izifundo zabo zigqgugquzelwe yi-Global University for Lifelong Learning, i-Central University of Technology, kanye ne-University of the Free State.


I-AfriForum yabelane ngolwazi olubalulekile mayelana nobudlelwano obuqinile bamanje nomlando kanye nokusebenzisana phakathi kwamaBhunu nomphakathi waseSeleka Barolong ngesikhathi kuxoxwa ne-Mmabatho FM ngo-Meyi.

Ngo-Juni, i-AfriForum ihalalisele i-AmaBhele National Association (Amanasso) ekubanjweni ngempumelelo kweSifundo sokuqala saminyaka yonke seSikhumbuzo sikaNdlela KaSompisi. Inhlangano elwela amalungelo abantu ibithamele inkulumo yaphinde yazwakalisa ithemba lokuthi lo mcimbi uzodlala indima ebalulekile enkulumweni yeningi ezweni esikhathini esizayo. Lesi sifundo besiseThekwini.


I-AfriForum ne-Kgosikgolo Kgafela Kgafela II womphakathi wamasiko we-Bakgatla Ba Kgafela basayine isivumelwano esiyingqopha-mlando sokuhlonishwa nokubambisana eKapa ngo-Juni. Baphinde bamemezela ukuthi bazosebenzisana ekuqiniseni ukuzimela kwezamasiko, ukuzimela komphakathi, ukuthuthukiswa kwezolimo kanye nokugcinwa nokuqiniswa kobunikazi bamasiko.


Ngo-Julayi, i-AfriForum, kanye ne-Adopt-A-Village Rural Food Security Initiative, bavakashele i-Nkosi Zweloxolo Stokwe womphakathi wamasiko i-AmaQwathi kanye nomphakathi i-Mtingwevu ukuxoxa ngokwamukelana kanye nokubambisana okungenzeka.


Ngo-Agasti, i-AfriForum ihambele ukubuyekezwa kwamaphakathi nonyaka (IMbizo) kwe-National House of Traditional and Khoi-San Leaders futhi yethula isethulo esigxile ekuphilisaneni ngokuthula, ukuvula amandla omhlaba nabantu, ukucabanga ngokubuyiswa komhlaba, izinhlangano zezakhiwo zomphakathi, amanzi, nokubambisana ukuze kuzuze ndawonye.

-AfriForum ihalalisele iSilo samaBandla uMisuzulu ngempumelelo yoMgubho waminyaka yonke Womdanso Womhlanga waseBukhosini obubanjelwe eMashobeni Royal Palace eningizimu yase-Pongola KwaZulu-Natal ngo-13-14 Septhemba. Bekungumgubho oyingqophamlando futhi waqinisekisa umfutho omuhle wenkathi entsha yoBukhosi bukaZulu njengoba bekungokokuqala ukuthi lo mcimbi ubanjelwe eSigodlweni Sesilo eMashobeni futhi mkhulu umsebenzi owenziwe ngesikhathi esifushane ukwenza umcimbi ube yimpumelelo. I-AfriForum iphinde yajabulela ukuhambela imigubho njengezihambeli zeNkosi UMisuzulu.
Ekupheleni kuka-Septhemba, ngokumenywa u-Kgosi Mogakolodi Masibi, i-AfriForum ihambele i- Ngwao Moswa Cultural and Heritage Festival ye-Batlharo Boo Tokwana Ba Ga Masibi base-Disaneng, eduze ne-Mahikeng e-North West, futhi bathule umlayezo wokwesekela.
Ngo-Okthoba, i-AfriForum ihambele i-Mahumani Multi-Cultural and Heritage Celebration kwa-Nkomo, eduze nase-Giyani e-Limpopo, ngokumwenya ngu-Hosi Nkomo V Mahumani womphakathi wamasiki wakwa-Mahumani.


Ngo-Okthoba, i-AfriForum umgubho we-AmaBhele AseLenge Inkciyo kwama-Mavuso, ngaphandle kwase-Alice e-Eastern Cape, futhi idlulise umlayezo wokusekela egameni le-Cultural Communities Collaborative Initiative.
Ngo-Okthoba, i-AfriForum kanye no-Ms. Lebo Mosime we-Thabake Business Enterprise basingathe iqembu labafundi bezikole zamazwe ngamazwe abavela e-School for Ethics and Global Leadership (SEGL) epulazini lase-Boekenhoutfontein eduze ne-Phokeng e-North West. Baxoxisane nabafundi mayelana namaqiniso obunikazi bomhlaba namalungelo omhlaba eNingizimu Afrika, izinselele abalimi abasafufusa ababhekana nazo, kanye nalokho okungafinyelelwa ngokusebenzisana phakathi kwemiphakathi yamasiko.
I-AfriForum ibambe iqhaza emhlanganweni wabaholi bemiphakathi eyahlukene yamasiko aseNingizimu Afrika obubanjwe ngo-Okthoba, ngaleso sikhathi kumisiwe ngokomthetho i-Cultural Communities Network (KGN). I-CCN iwuhlelo lokusebenzisana kwamasiko olunikezelwe ekuqinisekiseni ikusasa elinokuthula neliphumelelayo lezingane zayo yonke imiphakathi yamasiko ezweni. I-CCN isebenza njengenkundla yemiphakathi yamasiko ukuba ihlanganyele ngendlela enenjongo, ngokwethembeka futhi isebenzisane ezindabeni ezinentshisekelo nokukhathazayo. I-CCN yasungulwa ngokwamukelwa kweMithetho Yokuhleleka komhlangano we-CCN yizithunywa ezingama-38 ezivela emiphakathini yamasiko ehlukene engama-26 evela kuzo zonke izifundazwe ezazithamele umhlangano wokusemthethweni ePitoli. Izingxoxo kulo mhlangano wokuqala womuntu siqu we-CCN zigxile ezindikimbeni ezimbili eziyinhloko: ukufezeka ngokugcwele kwamalungelo amasiko kanye nokuthuthukiswa kwenhlalakahle yezomnotho.

Ngo-Novemba, i-AfriForum ihambele Isifundo seSikhumbuzo se-Lenaka esiphethwe yiNdlu Kazwelonke Yabaholi Bendabuko kanye Nabaholi BamaKhoi-San futhi yethula umyalezo wokweseka ngesikhathi somcimbi.

Ngo-Novemba, i-AfriForum ihambele ingxoxo yabakhuluma isiBhunu eyayihlelwe yi-Cape Forum.
Ukwesekwa kwe-AfriForum ngesikhathi sesidingo

I-AfriForum yenza isikhalo esiphuthumayo ku-Dean Macpherson, Ungqongqoshe Wezemisebenzi Yomphakathi Nengqalasizinda, ukuphenya ngokuwa kwengxenye yesakhiwo samahhovisi omphakathi wamasiku we-Traditional Council of the Batlharo Boo Tokwana Ba Ga Masibi wase-Disaneng, eduze kwe-Mahikeng, e-North West ngo-Mashi. Ihhovisi labhidlika kancane ngoLwesithathu, zingama-29 kuJanuwari, ngo-18:30 – ngemuva kwamahora ambalwa abantu bokugcina sebephumile ebhilidini.
I-AfriForum ivikela amalungelo amasiko
Ngo-Februwari, i-AfriForum wethula imibono ebhaliwe ngoMthethosivivinywa woBuholi beNdabuko namaKhoi-San, kwathi ngo-Mashi yafaka isicelo kuNgqongqoshe u-Velenkosini Hlabisa wezokuBusa ngokuBambisana neziNdaba zoMdabu ukwenza ngokwentshisekelo yemiphakathi yamasiko kanye nokuthinta izinguquko ezibalulekile kulo mthethosivivinywa. I-AfriForum iphikise ngokuthi, ngendlela okungayo njengamanje, umthetho wephula umthetho we-United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP). I-AfriForum iphinde yagcizelela ukuthi lo mthethosivivinywa kumele uguqulwe ukuze ukhombise inhlonipho nokubheka isithunzi sabaholi basebukhosini, imindeni nemiphakathi, kanye nokubanika amandla okuhola uhambo olubheke esiphethweni abafuna ukuzenzela bona.
I-AfriForum ithumele incwadi kuNdunankulu waKwaZulu-Natal, u-Thami Ntuli, ngo-Meyi emnxusa ukuthi athathe izinyathelo eziphuthumayo zokuvimbela ezinye izinyathelo ezingekho emthethweni, ezingekho emthethweni nezingalungile ngokumelene ne-zinduna (abaholi) kanye nokuphenya ngokushesha izinyathelo ezingekho emthethweni ezithathwe abaholi bendabuko esifundazweni. Lokhu kulandela izicelo zokwesekwa i-AfriForum ezitholwe kubaholi bendabuko kanye namalungu omphakathi mayelana nezinyathelo okuthiwa uMnyango wezokuBusa ngokuBambisana neziNdaba zoMdabu esifundazweni uzithathe ngokumelene nabaholi bendabuko bendawo ngenhloso yokubaxosha ezikhundleni zabo.
Ngo-Meyi, i-AfriForum icele iphalamende ukuthi lihambisane nezikhathi zeNkantolo Yomthethosisekelo zokuchibiyela umthetho noma ukulungisa izinqubo zomthetho ezithathwa njengeziphambana nomthethosisekelo noma ezingekho emthethweni. Lokhu kulandela umyalelo wenkantolo okhishwe sekwephuzile ngomhla zingama-29 ku-Meyi, owelula isikhathi sokwamukelwa ngokomthethosisekelo Umthetho Wobuholi Bendabuko kanye namaKhoi-San, 3 ka 2019, noma isenzo esisha, ngeminyaka emibili kuze kube ngu-29 Meyi 2027. U-29 Meyi kwakuwusuku olumisiwe olwayalelwa yiNkantolo Yomthethosisekelo ukuba yamukelwe lo mthetho.
I-AfriForum, yethule izethulo zayo ezibhalwe phansi ngokumelene noMthethosivivinywa Wokuchitshiyelwa Kwesi-22 kaMzwanele Manyi kuMthethosisekelo – okuhloswe ngayo ukuqeda ubunikazi bomhlaba ozimele ezweni nokwenza umbuso ube ngumgcini wawo wonke umhlaba nemithombo yemvelo ngokuchibiyela iSigaba 25 soMthethosisekelo, ngo-Agasti. I-AfriForum iveze ukuthi lo Mthethosivivinywa uwukuhlasela kobunikazi bomhlaba ozimele kanye nayo yonke imiphakathi yamasiko neminye esebenzela ukwanelisa ukuzimela, ukuzimela kwamasiko kanye nokuzikhethela kwangaphakathi ngokuhambisana nomthetho wamazwe ngamazwe. I-AfriForum igcizelele ukuthi izichibiyelo ezihlongozwayo zizophambana neSivumelwano Samazwe Ngamazwe Samalungelo Omphakathi Nezepolitiki, kanye Nezindatshana 3, 14, 19, 20, 21 no-28 ze-African Charter on Human and Peoples Rights futhi yacela yonke imiphakathi yamasiko nabaholi bayo ukuthi basisebenzise ngokushesha Isigaba 20 soMthetho Wokuthuthukiswa Kwamalungelo Obunikazi Bomhlaba 112 ka-1991 ukuze kutholwe amatayitela omhlaba abawulawulayo. I-AfriForum iphinde yagcizelela ukuthi lezi zichibiyelo zizokwenza ukuthi imiphakathi yamasiko kanye nabaholi basebukhosini basebenze njengabaholi, bahlale ngokugcwele emhlabeni wabo futhi kuvimbele ukuthi bangabi abanikazi bomhlaba wabo ngokusemthethweni futhi bawulawule ngokugcwele, ngaphandle kwezihibe. Kuzovimbela ukubuyiselwa okuphelele kwesithunzi, ukubukeka okunempilo kwamasiko kanye nokuzethemba kwemiphakathi yamasiko kanye nabaholi bayo basebukhosini, njengoba bayochazwa unomphela njengabantu abathathwa “njengabangafanele” ukuba ngabanikazi nokulawula ngokugcwele umhlaba wabo. I-AfriForum iphinde yaxwayisa ngokuthi izoqhubeza nokwenza buthaka igunya namandla abaholi basebukhosini, izinhlaka zobuholi bendabuko kanye nezinye izikhungo ezigxile emphakathini, kuphinde kunciphise ukuzimela kwezamasiko namalungelo amasiko ngokujwayelekile. Lolu shintsho luzokwenza ukuthi izikhulu zikahulumeni ziqhubeke futhi zikhulise ukubusa phezu kokuthuthukiswa, ukulawulwa nokuphathwa komhlaba nempahla yemiphakathi yamasiko kanye nezindawo abahlala kuzo.



